<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	
	>
<channel>
	<title>
	Kommentaarid Kas Skandinaavia õppis kunagi liiga suurest ebaõnnestumisest? kohta	</title>
	<atom:link href="https://captainbbq.ee/kas-skandinaavia-oppis-kunagi-liiga-suurest-ebaonnestumisest.html/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://captainbbq.ee/kas-skandinaavia-oppis-kunagi-liiga-suurest-ebaonnestumisest.html</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Fri, 06 Jun 2025 06:55:31 +0000</lastBuildDate>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=6.6.2</generator>
	<item>
		<title>
		Kirjutas Meelis		</title>
		<link>https://captainbbq.ee/kas-skandinaavia-oppis-kunagi-liiga-suurest-ebaonnestumisest.html#comment-35</link>

		<dc:creator><![CDATA[Meelis]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 06 Jun 2025 06:55:30 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">https://captainbbq.ee/?p=29#comment-35</guid>

					<description><![CDATA[Lugedes seda artiklit, tekib tunne, et Skandinaaviat ülistatakse liiga tihti finantsgeeniuse etalonina ning unustatakse, et probleemid võivad küpseda just nende enda “turvalises” mudelis. Kas pole silmakirjalik rõhutada omakapitali tugevust, kui suur osa varadest põhineb hüpoteeklaenudel, millel risk lihtsalt ümber nimetatud? Riksbanki mure hajumise puudumise üle tundub siin põhjendatud, kui risk küpseb ühes ja samas pangandussüsteemis ja kui üks pank tõmbab vaiba alt, siis õmblevad sellest teised endale allesjäänu. Lisaks on nõme vaadata, et Skandinaavia keskklass on kogu eluasemestrateegia koondanud ühe variandi ehk laenude peale, sest üüriturg on sisuliselt surnud või sotsiaalpoliitika tõttu kättesaamatu. Artiklis mainitud võimalus hüpoteeklaenud laiemalt väärtpaberistada võiks küll leevendada süsteemset riski, kuid kas pole see sama, millega Ameerikas 2008. aastal kõik plahvatas? Kas Skandinaavia on kindel, et kontrollib mängunuppe seeks piisavalt hästi või ripub sealgi süsteem lõppkokkuvõttes usus ja õhkõrnas lootuses, et “seekord on teisiti”? Minu arvates on rohkem nutikust vaja just riigi ja panganduse koostöös, kuidas mitmekesistada eluasemeturu lah]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Lugedes seda artiklit, tekib tunne, et Skandinaaviat ülistatakse liiga tihti finantsgeeniuse etalonina ning unustatakse, et probleemid võivad küpseda just nende enda “turvalises” mudelis. Kas pole silmakirjalik rõhutada omakapitali tugevust, kui suur osa varadest põhineb hüpoteeklaenudel, millel risk lihtsalt ümber nimetatud? Riksbanki mure hajumise puudumise üle tundub siin põhjendatud, kui risk küpseb ühes ja samas pangandussüsteemis ja kui üks pank tõmbab vaiba alt, siis õmblevad sellest teised endale allesjäänu. Lisaks on nõme vaadata, et Skandinaavia keskklass on kogu eluasemestrateegia koondanud ühe variandi ehk laenude peale, sest üüriturg on sisuliselt surnud või sotsiaalpoliitika tõttu kättesaamatu. Artiklis mainitud võimalus hüpoteeklaenud laiemalt väärtpaberistada võiks küll leevendada süsteemset riski, kuid kas pole see sama, millega Ameerikas 2008. aastal kõik plahvatas? Kas Skandinaavia on kindel, et kontrollib mängunuppe seeks piisavalt hästi või ripub sealgi süsteem lõppkokkuvõttes usus ja õhkõrnas lootuses, et “seekord on teisiti”? Minu arvates on rohkem nutikust vaja just riigi ja panganduse koostöös, kuidas mitmekesistada eluasemeturu lah</p>
]]></content:encoded>
		
			</item>
		<item>
		<title>
		Kirjutas Jaak		</title>
		<link>https://captainbbq.ee/kas-skandinaavia-oppis-kunagi-liiga-suurest-ebaonnestumisest.html#comment-26</link>

		<dc:creator><![CDATA[Jaak]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 05 Jan 2025 07:56:06 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">https://captainbbq.ee/?p=29#comment-26</guid>

					<description><![CDATA[Kas artikkel keskendub kirjeldama keerulisi finantsmehhanisme vaid nii, et tavalugeja sellest isegi aru ei saa? Ma ei ole veendunud, et tavainimene suudaks sõna-sõnalt hinnata Põhjamaade pankade võlakirjainvesteeringute nüansse, rääkimata sellest, kuidas need mõjutavad nende igapäevaelu. Paistab, et peamise fookuse oli mõista hüpoteeklaenude ebakindlust ja riske, kuid selline pingeline teema vajab selgemat lahtiseletamist. Lisaks oleksin oodanud rohkem konkreetseid näiteid või andmeid, mis seda kõike kinnitavad. Artiklis on palju viiteid, kuid on küsitav, kas need ikka toetavad järeldusi või pigem segavad kogu argumendi arusaadavust.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Kas artikkel keskendub kirjeldama keerulisi finantsmehhanisme vaid nii, et tavalugeja sellest isegi aru ei saa? Ma ei ole veendunud, et tavainimene suudaks sõna-sõnalt hinnata Põhjamaade pankade võlakirjainvesteeringute nüansse, rääkimata sellest, kuidas need mõjutavad nende igapäevaelu. Paistab, et peamise fookuse oli mõista hüpoteeklaenude ebakindlust ja riske, kuid selline pingeline teema vajab selgemat lahtiseletamist. Lisaks oleksin oodanud rohkem konkreetseid näiteid või andmeid, mis seda kõike kinnitavad. Artiklis on palju viiteid, kuid on küsitav, kas need ikka toetavad järeldusi või pigem segavad kogu argumendi arusaadavust.</p>
]]></content:encoded>
		
			</item>
	</channel>
</rss>
